«Pankur on inimene, kes laenab teile vihmavarju siis, kui päike paistab, ja nõuab tagasi siis, kui hakkab sadama»
“Võta või jäta” on Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks vändatud film ehitusmehest Erikust (Reimo Sagor), kes peale lapse sünnitanud ema (Liis Lass) keeldumist lapse kasvatamisest ja lapse elust osavõtmisest üleöö üksikisaks jääb. Selle aja jooksul kogeb ta emotsioonde ja juhtumisi, mida tal kunagi varem olnud pole. See on lugu mehe keerulisest ja pikast isaks saamise ja kasvamise teekonnast. Lugu, mille käigus
Antud videopostituses tuleb poole tunni jooksul juttu meelelahutuse valdkonda kuuluvast televisioonist ja vanema aja filmidest, mida kahjuks meie kohalikud tasuta ja tasulised telekanalid peale kahtkümmet aastat enam näidata ei soovi . Lisaks on päevakorras Windows Movie Maker, mis tegelikult sugugi ei ole üldse nii halb videotöötlusprogramm, kui seda ekslikult arvatakse . Samuti “kurdan” veidi oma mõned päevad rohkem kui nädal
2015.aasta jaanuarikuu. Armsake oli 9-ndat kuud beebiootel. Kraadiklaas näitab miinuskraade, kuid ei mäleta, et maas oleks olnud lund . Nii otsustaski Armsake sõbranna M suulise sünnipäevakutse vastu võtta ning end sinna kolmapäevasel päeval kohale vedada. Seevastu mina, kes ma samuti süntsile kutsutud olin, otsustasin kodus rahulikult aega veeta, vaadata jutupildikastist midagi nauditavat ning tegin Crennaga pika jalutuskäigu , mis talle
Delfi.ee-s nädala alguses (või oli see praeguse ajaga juba nädal tagasi? ) ringi kolades lugesin Naisteka foorumist mingi noore näitsiku kurtvat artiklit meeste alimentide maksmise osas. Nüüd, kui seda postitust nimetatud lehelt otsisin, et seda kommenteerida, leidsin Meeli artikli, kus too arutleb näitleja Johhny Deppi näitel, kas eksmehelt nutsu mangumine ikka on normaalne… Alustan oma seisukoha avaldamist esimesest artiklist ning
Mulle meeldib pildistamine ja üldiselt fotograafia. Paraku muidugi tööle ma sel alal kindlasti ei saaks, kuna pole kogemust ega vastavat väljaõpet, mida selle ala asjatundjad nõuaksid, ent õnneks ei nõua mitte mingeid kogemusi amatöörlik fotograafia. Seega vahelduseks tekstiga (ja videodega) postitustele teen heameelega ühe lihtsa ja tavalise pildipostituse, mis oma teemalt või olemuselt natukene seotud eelmise postitusega, sest lisaks minule
Üleeile, laupäeval oli super ilm. Tõepoolest vapustav . Kuna eilne ilm polnud sugugi paha, mitte üldse kohe ning ma olen nohust tingitud silmade vesistamise ja poolpimedaks olemise normaliseerida suutnud tänu põletiku välja saamisel, kuigi nohu veel kadunud täielikult pole, mõtlesin tänasel toredal pühapäevasel päeval, kui Armsake otsustas omale peenra püstitada, et sellega suve läbi ja kes teab, võib-olla ka järgmisel
Tänane ja nimelt just see postitus on eelkõige meie jaoks hästi eriline, üks meie erilistest päevadest ja hetkedest elus, sest täna 2 aastat tagasi, 30.jaanuaril 2015 täpselt kell 23.00 sündis hästi pisike ja peaaegu kolm kilogrammi kaaluv tüdrukutirts, kes nüüdseks on kasvanud nii jõudsalt ja tublilt, et tähistab täna oma teist eluaastat, mis tõepoolest väga kiiresti läinud on. Sama kiiresti