«Stallone: «Kuulsin sinu kohta veel midagi. Sind olla hammustanud Kuning Kobra?» Norris: «Jah. Kuid pärast viit päeva piinavat valu, heitis Kobra hinge»»
Koroona kestab juba teist hooaega ning uskuge mind – kolmas ja viies ja hilisemad laine ei jää samuti tulemata. Viirus on teinud meile kõigile palju meelehärmi ja tekitanud erinevaid muresid ja probleeme. Õnneks sel aastal, nagu mullugi, võeti piirangud maha. Tasa ja targu, paari piirangu kaupa, kuid siiski tehti. Minule aga oli see kergendus, sest maikuu teisel poolel alanud puhkuse
Selle aastane talv on üks nendest vähestest (või ka mitte vähestest ) looduse vingerpussidest, kus puudub kõik see, mis talve juurde kuuluma peaks: lumevaip teedel ja puudel, majakatustel ja igal pool mujal, kuhu valge vaip pilvedest peale sadada saaks, ning kindlasti miinuskraadid, mis on koos lumega talve üks peamine koostisosa. Kui nendest samal ajal üht või talvisel perioodil mõlemat korraga
Eile poole viie paiku varahommikul rattaga tööle vurades jäi mu mõttemaailm momendiks pidama mõttel, mis oleks, kui Eestis olekski ainult pimedus, nagu oli “Tuvikeste” kolme jupilises episoodis (ehk 3×20 min), kus üks osa Inglismaast oli needuse tõttu mõned sajandeid pime, kus ei paistnud päikest ega olnud mingit päevavalgust, ja teine pool sai endale kõik turistid, sest seal oli valge. Mis
Lumi tuli maha ja valgeks läks maa ning see esimene lumi ja lumelörts kadus maapinnalt kiiremini kui Eesti inimesed, kes kirjutavad blogisid, uusi tekste toota jõuavad ning neid siis Facebookis “Blogipostituste reklaamimise grupis” ning “Eesti blogijad” grupis jagada jõuavad . Kui eile ja üleeile maa enam-vähem valge ja märg oli, siis tänaseks on detsembrikuu algus sama märg ja must nagu
Mulle meeldib pildistamine ja üldiselt fotograafia. Paraku muidugi tööle ma sel alal kindlasti ei saaks, kuna pole kogemust ega vastavat väljaõpet, mida selle ala asjatundjad nõuaksid, ent õnneks ei nõua mitte mingeid kogemusi amatöörlik fotograafia. Seega vahelduseks tekstiga (ja videodega) postitustele teen heameelega ühe lihtsa ja tavalise pildipostituse, mis oma teemalt või olemuselt natukene seotud eelmise postitusega, sest lisaks minule
Ja ongi novembrikuu käes. Praegu, kui seda postitust igavusest ja unetusest kirjutama hakkasin on kell 02:37… Ma ei tea miks, aga mul lihtsalt ei ole und. Seetõttu otsustasin, et kirjutan veidi ilmast, lumest ja jääst, millest ohmu Gabros tegi omale maja, sest suveks oli lahedat elamist vaja Nagu olen tuttavate ja sõprade jutust aru saanud on mandril enamuselt lumi maas,
Sattusin öösel vaatama Teetormaja veebikaameraid ja avastasin, et Kuressaares oli täna öösel (loe: ööl vastu tänast) õrn lumekiht maas. Teate, kui tore oli seda pilti näha, arvestades, et meil maja juures, nii 1-2 km kesklinnast eemal ei olnud lumehelvestki maas. Looduse vingerpuss ja teinekord on looduse vingerpussid hästi kihvtid. Mäletan näiteks Viljandimaal elatud aega, kus koos sõbraga sai vihmasel päeval