“100 blogipäeva projekt” on teistel osalejatel juba läbitud, samas kui mina mökutan endiselt kahekümnendate blogipäevade peal . Aga mis teha. Sõnu välja kangutada ka mõtet ei ole. Kui ei ole mõtteid või õiget tunnet postituste tegemiseks, ei tasuks, mina leian, seda teha. Aga täna teen. Enamus lugejaid peaks juba olema tuttav minu isaks ja Armsakese emaks saamisega uue aasta esimesel
Oih kui palavad ilmad. Täna on õnneks veidikenegi tuult, vastasel juhul oleks tõeline lämbekas õue s. Kuid just selline peabki üks õige suvi olema. Mis suvi see oleks, kui ei oleks päikest ega soojakraade? Ent mind ja Armsakest ei ole see veel takistanud, isegi reisi Ei Kunagi- ehk Pärimusmaale, millega algas mu kaua oodatud kahenädalane puhkus, see kuidagi ei takistanud,
Appikene, kui palavad ilmad on siiani olnud. Kohutav! Oleks nagu Liibüasse sattunud! Kui ülemullu oli suvi nagu Islandi ilmajaam, kes soovitas inimestel 5oC kuuma tõttu koju jääda, ainult taevas kastrulist välja valatud vihm, vinguv tuul ja külm nagu Eesti sügis, siis see nädal on olnud tohutult palav. Näiteks eile sõber mandril ütles, et neil olevat olnud suisa 37oC sooja (tõenäoliselt
Olenemata tänasest palavusest, mis väljas rahvast kimbutas, otsustasime Armsakesega võtta üle pika aja ette jalutuskäigu autodega pöidlaküüdi abil Saaremaal. Seekordseks sihtkohaks oli Orissaare, väike saare külakene… Kohale jõudmiseks kulus aega normaalselt 2 tundi ja selleks kokku kulus 4 autot ja väga palju jalutamist. Armsakesega, kellele on Orissaare tunduvalt tuttavam kui mulle ja kes teab umbeski, kus miski asub, siis mulle
Sai 15.juunil mandril käidud. Täpsemalt Pärnus. Ja muidugi olin mina see, kes Kuressaarest Pärnusse (või oleks korrektsem Pärnuni? ) rooli pidi keerama ja käikudega mängida sai Aga miks mitte, mul ei olnud selle vastu absoluutselt mitte midagi. Toyota Corolla, millega läksime, on vägagi mugav auto. Minule täiesti sobilik. Istme ja pedaalide omavaheline kaugus on sobiv minu pikkusele ja jalgadele Aga
Laupäeval, vist oli laupäev, kui sai käidud raamatukogus korraks ja internetipunktis (AIP), kus aitasin tuttaval paar kirja ära saata ning sealt tagasi tulles kohtasime Keskraamatukogu ees toredaid tuvisid, kes süüa otsisid. Kuna just enne olin poes käinud ja saia, lisaks paljule muule , ostnud, otsustasin neid armsaid ja vahvaid lendlevaid olevusi veidi sööta. Juhtus aga nii, et just need samad
Kõigile peaks kristallselge olema, et juba iidsetest aegadest, juba ajast, kui veel Herakles imetegusid korda saatis ja hällis lamades kaks madu tappis, on maailma eripaigus elanud erinevat sorti loomad, alustades sipelgatest või muudest putukatest ja mutukatest, kes väiksemad kui sipelgad, ja lõpetades maailma ühtede suurimate isenditega – elevantidega või mõnede teiste loomadega, kes suuremad kui elevandid. Nende kahe looma vahepeale