«Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea»
Nagu ajalugu kordub erinevate stsenaariumite puhul, nii ka minu ja selle blogi puhul. Nimelt oli muleioleblogi.net domeeni avamisel (domeeni registreerisin esmakordselt 2010.aasta juunis) üks mitmete esimeste postituste seas artikkel sellest, kuidas on minul naistega väga palju ebaõnne, sest keegi ei vasta kuulutustele, kuigi need on koostatud (peaaegu) korrektse grammatikaga, loodetavasti stiilipuhtad ja on välja toodud, keda ja miks otsin. Need
“Võta või jäta” on Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks vändatud film ehitusmehest Erikust (Reimo Sagor), kes peale lapse sünnitanud ema (Liis Lass) keeldumist lapse kasvatamisest ja lapse elust osavõtmisest üleöö üksikisaks jääb. Selle aja jooksul kogeb ta emotsioonde ja juhtumisi, mida tal kunagi varem olnud pole. See on lugu mehe keerulisest ja pikast isaks saamise ja kasvamise teekonnast. Lugu, mille käigus
Antud videopostituses tuleb poole tunni jooksul juttu meelelahutuse valdkonda kuuluvast televisioonist ja vanema aja filmidest, mida kahjuks meie kohalikud tasuta ja tasulised telekanalid peale kahtkümmet aastat enam näidata ei soovi . Lisaks on päevakorras Windows Movie Maker, mis tegelikult sugugi ei ole üldse nii halb videotöötlusprogramm, kui seda ekslikult arvatakse . Samuti “kurdan” veidi oma mõned päevad rohkem kui nädal
Nüüd, kus pühapäev, mil laps tagasi Pille juurde viidud, Crennaga jalutuskäik tehtud ning toit valmis praetud ja magustoiduks pannkoogid tehtud ning söögitegemise ajal pingsalt mõtlesin, kas tasuks või ei tasuks avaldada isiklikku seisukohta teemal, millest üks naissoo esindaja oma blogis eile kirjutas, läbi ja käes on juba kolmapäev, 2018.aasta veebruarikuu, mis sel aastal eriti krõbedalt külm on, viimane päev, mis
Eile päeval perega poes ja pargis käidud ja peale seda arvuti taga istudes, mõnus muusika taustaks kõlamas ning purustatud ja kuuma veega üle kallatud nuudleid naudin, sest tekkis kohutav nuudliisu, et kirjutada oma seisukohta pea kaks nädalat tagasi “Kuuuurijas” eetris olnud teema kohta, mis üsnagi põhjalikult käsitles geide teemat. Täna jätkan antud postitust. Esmalt mainin kohe ära, et sugugi ja
Juba mitmeid mitmeid nädalaid plaanin kirjutada enda isiklikku seisukohta, mis kindlasti paljudele ning just (väikese palgaga) naistele ei meeldi ja suure tõenäosusega kogu naissoo välja pahandan, võrdõiguslikkusega seotult palgalõhest, millest on viimasel aastal-kahel palju räägitud. Nimelt leitakse, soovitakse, tahetakse viia palgatasemed võrdväärsele pulgale meestega, kes siiamaani väidetavalt naistest rohkem teenivad. Esmalt pean kohe mainima, et mitte üldse ei nõustu sellise
Delfi.ee-s nädala alguses (või oli see praeguse ajaga juba nädal tagasi? ) ringi kolades lugesin Naisteka foorumist mingi noore näitsiku kurtvat artiklit meeste alimentide maksmise osas. Nüüd, kui seda postitust nimetatud lehelt otsisin, et seda kommenteerida, leidsin Meeli artikli, kus too arutleb näitleja Johhny Deppi näitel, kas eksmehelt nutsu mangumine ikka on normaalne… Alustan oma seisukoha avaldamist esimesest artiklist ning