«Me usaldame harva neid, kes on meist targemad»
Olen pikka aega olnud blogindusest eemal, oma mitu head kuud, ent nüüd olen taaskord tagasi ja erinevalt novembrikuust, kus väljendasin oma rõõmu “Magnumi” naasmisele (esimest korda näitas sarja umbes 20-25aastat tagasi TV3), mis sel aastal asendus pettumusega, kuna Duo5 otsustas, et ei näita teleserja kõiki osi, vaid hoopis kordavad algusest peale, siis seekordne teema on hoopiski Mupsiku köögist… Sellesse rubriiki
Elu möödub ruttu, aeg veel kiiremini ja nii ongi üks aasta ja ajajärk läbi. Taaskord ! Kätte on jõudnud uus aasta, mis isiklikult minule ja mu elule toob kaasa palju uuendusi ja muudatusi ning seda olenevalt sellest, kuidas kõik toimuma ja juhtuma hakkab, peamiselt positiivselt või negatiivselt, samas saab tõenäoliselt kõik olema pingerikkam ja kindlasti saab mu selle aastane elu
3 tundi hiljem (loe: päeval) peale suurkoristuse algust tekkis mingisugune sisemine kihk järjekordselt köök Armsakese, kellega meie omavahelised suhted ei ole sellised, nagu need olid näiteks kaks või kolm kuud tagasi, käest enda valdusesse võtta, et taaskord proovida midagi, mida ma veel kunagi teinud ei ole või mida tegin viimati kümme või enam aastaid tagasi… Nende paljude toitude hulka, mida
Ongi käes septembrikuu teine pool. Lisaks sellele, et eile selle postituse alustamise ajal käis telekast taustaks hääletult järjekordne James Bondi film, mida reaalselt peaaegu üldse ei vaadanud, võib-olla ainult vahepeal korraks kiikasin, ja JetAudio pleierist kõlasid suvajärjekorras esitatavad lood erinevatest muusikakaustadest , mis mul arvutis on , oli vahelduseks sombusele ilmale eilsel päeval üldiselt superilm: päike paistis ja tuult polnud
Ei hakka ma teile kurtma oma järjekordset kurbust ja sügavat pahameelt TV6-e suunas, jälle, mis taaskord järsult katkestas “MacGyveri” näitamise , sest nad pole rohkem hooaegu näitamiseks ostnud (siis ostke, raisk!), ning hakkas jälle näitama “A-Rühma”, mida olen juba ma ei tea mitukümmend korda näinud; Otsustasin ja tahtsin hoopis kirjutada eilsest kokkamise tuhinast, mis eile õhtul mind suddenly tabas. Nimelt
Sel ajal, kui mina eile rauda manustasin ja pealejoogiks Saku Pilsnerit võtsin , sest muidu poleks ma eilset postitust teha suutnud , otsustas uhkelt Armsake, et ta proovib teha kartuli-kapsahautist, mida ta tolle hetkeni veel teinud ei olnud . Kõik vajalikud vahendid olemas kooris ja pesi kartulid puhtaks ning pani keema, peale mida tükeldas ära küüslaugu ja kapsapea, millest muidugi
4 päeva tagasi oli siis see aeg, kus taaskord üle pika aja sai kokatud. Seekord siis sai pearoaks valitud kõige lihtsam, aga see-eest värske ja inimese organismile vajalike köögi- ja erinevate viljadega salat, mille mina nimetasin multsi salatiks. Nii saigi poest toodud kurki ja tomatit, majoneesi ja hapukoort, herneid, mis minu meelest peavad olema igas salatis, makarone ja Leedu liha,