Seda vist ei juhtu kunagi, et ma teda enam ei armasta. Usun, et armastan teda ka siis, kui mulle muld peale visatakse!. Isegi mu lemmikarmastusloo sõnad ütlevad, et “Taevas on sinine, kui me lausume, et armastus on imeline!” Lause on kena, kuid olen tõsiselt hakanud kahtlema selle tõelisuses. Eriti lause teises pooles. Aga ega’s midagi, pean sellega leppima, kuna see
Ja ongi saanud läbi järjekordne naistepäev, mida eile enamus naisi kindlasti pidasid süües vastlakukleid ja torti, saades lilli ja meeletutes kogustes õnnitlusi. Ja on veel üks seltskond, kes tähistasid eilset päeva väikese peoga, kust ei puudunud tort, alkohol ja mis kõige tähtsam – peo meeleolus 7 liikmeline jalka meeskond, kuhu kuulusid M & M, Aivi ja Kairi, Evelin ja Rando,
Nüüd on siis möödunud mõned nädalad Läti Rate.ee-sse regamisest. Ja võin selle aja peale kindlalt väita, et Eesti ja Läti naistel ei olegi kuigi suurt vahet pisikese töllmoka hindamisel ja kommenteerimisel, kuid pisikene vahe siiski on. Esimeseks näiteks on kommentaaride saamine. Eesti naised, ka need, keda tean ja kes on mu sõbralistis, kommenteerivad mind vähe ning oma piltidele kommide saamiseks
Minu tänane päev, nagu pühapäevad ikka, oli tavaline: Ärkasin enne kümmet, mis ei ole tavaline, tegin suitsu, olin netis, lisasin veeberisse veidi toredaid ütlusi. Samuti vaatasin telekat, kust hetkel käib eestikeelde dubleeritud animasari “Autod”. Laupäeval ehk siis eilne päev sujus väga üllatuslikult, millest nii mõnigi juhtum tegi mu meeleolu veidi rõõmsamaks. Enim üllatas mind sõbranna H, Neiu K külaskäik. Olen
Adrian Monk (Tony Shalhoub) oli San Francisco politseijaoskonna (SFPD) austatud ja hinnatud uurija. Kuid järsku, 1997aastal enne jõule, ajal mil Adrian oma tollase partneri ja ülemuse, praeguse SFPD kapten Leland Stottlemeyeriga (Ted Levine) uuris ämmaemand Wendy Stroud’i tapmist, tapeti uurija abikaasa Trudy Monk (Stellina Rusich, Melora Hardin) autopommiga, mille detoneeris mobiiltelefoni teel kuue sõrmega mees Frank Nunn. Monkil on naise
Ma ei tea enam, mida öelda ja mõelda või mida kirjutada. Tühjus ja igatsus. Igatsus ja tühjus. Olen üsna kindel, et mu mõtete ja kirjutamise puudumise põhjuseks on eilne, 19. jaanuar, kuna eile täitus 3aastat järjekordsest traagikast minu elus, kui nädal hiljem peale sõbra surma tabas mind neiu lahkumine igaveseks. Seega said ühe nädala jooksul kaks inimest haiget rohkem kui
On möödunud peaaegu nädal 13. jaanuari traagikast, kus hea sõber otsustas jätta igaveseks hüvasti. Ta lahkus meie hulgast 13. jaanuaril arvatavalt peale kell 23 õhtul. See oli tema soov. Meie hinge ja südametesse jääb ainult mälestus temast. Saatuse eest ei põgene. Ükskõik, kui palju ma seda ka ei sooviks, ei saa ma põgeneda millegi eest, mis tabab igal juhul. On