Jälle on käes see aeg, kus soovitakse Eesti vabamatelt ja kergeusklikelt saada hääli kohaliku omavalitsuse volikokku pääsemiseks. Väidetavalt on e-hääletanud rekordarv inimesi. Ega’s ma ometi siis teistest kehvem olla saa ja andsin oma hääle ära. Aga mille järgi üldse valida? Kellega on minul ühised vaated? Mis on need tähtsad asjad, mis tõesti tuleks ära teha? Ja mis peamine – keda
Eile oli siis see suur päev, kus iga piirkonna elanikkond valis kohaliku omavalitsuse volikogusse üles seatud kandidaate. Esindatud, nagu ikka, olid Reformierakond, Keskerakond, valimisliit Saarlased ja Sõrvemaa (Sörvemaa), Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Vabaerakond, Isamaa Ja Res Publica Liit, Konservatiivne Rahvaerakond ja Eestimaa Rohelised. Peale minu mäletamist mööda koguni 14-aastast pausi, kui viimati käisin hääletamas, kas Eesti peaks liituma Euroopa Liiduga või
Kui su mälu on parem kui kassil (teadupärast on kassi mälu 20 korda pikem kui inimesel) ning loed tekste äärmiselt põhjalikult ja analüüsid teksti nagu Monk oma mõrvajuhtumeid, siis nüüd on aeg need omadused varnast võtta ning hakata mõtlema kaasa… Nimelt oli Delfi Äripäevas artikkel lasterikaste perede toetustest, mis tõusevad 200€ võrra. Peale läbi lugemist tekitas see minus veidi segadust,
Uus ongi saanud alguse, sest Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg on läbi ning tema asemele valiti Kersti Kaljulaid. No ma ei tea… mida temast arvata. Üldiselt ja tavaliselt ei seedi ma ühtegi poliitikut põhiliselt just lokkava korruptsiooni (ja moraalitu bürokraatia) tõttu. Sellega seoses tuli mulle meelde Balzaci mõte raamatust “Isa Goriot”: “…Korruptsioon on lokkava keskpärasuse relv; tema mõõgatera annab endast kõikjal