«Inimene, kellel on kuldne süda, terasest närvid ja raudne iseloom, ei saagi kerge olla»
Nagu ajalugu kordub erinevate stsenaariumite puhul, nii ka minu ja selle blogi puhul. Nimelt oli muleioleblogi.net domeeni avamisel (domeeni registreerisin esmakordselt 2010.aasta juunis) üks mitmete esimeste postituste seas artikkel sellest, kuidas on minul naistega väga palju ebaõnne, sest keegi ei vasta kuulutustele, kuigi need on koostatud (peaaegu) korrektse grammatikaga, loodetavasti stiilipuhtad ja on välja toodud, keda ja miks otsin. Need
Nüüd, kus pühapäev, mil laps tagasi Pille juurde viidud, Crennaga jalutuskäik tehtud ning toit valmis praetud ja magustoiduks pannkoogid tehtud ning söögitegemise ajal pingsalt mõtlesin, kas tasuks või ei tasuks avaldada isiklikku seisukohta teemal, millest üks naissoo esindaja oma blogis eile kirjutas, läbi ja käes on juba kolmapäev, 2018.aasta veebruarikuu, mis sel aastal eriti krõbedalt külm on, viimane päev, mis
Elu möödub ruttu, aeg veel kiiremini ja nii ongi üks aasta ja ajajärk läbi. Taaskord ! Kätte on jõudnud uus aasta, mis isiklikult minule ja mu elule toob kaasa palju uuendusi ja muudatusi ning seda olenevalt sellest, kuidas kõik toimuma ja juhtuma hakkab, peamiselt positiivselt või negatiivselt, samas saab tõenäoliselt kõik olema pingerikkam ja kindlasti saab mu selle aastane elu
Juba mitmeid mitmeid nädalaid plaanin kirjutada enda isiklikku seisukohta, mis kindlasti paljudele ning just (väikese palgaga) naistele ei meeldi ja suure tõenäosusega kogu naissoo välja pahandan, võrdõiguslikkusega seotult palgalõhest, millest on viimasel aastal-kahel palju räägitud. Nimelt leitakse, soovitakse, tahetakse viia palgatasemed võrdväärsele pulgale meestega, kes siiamaani väidetavalt naistest rohkem teenivad. Esmalt pean kohe mainima, et mitte üldse ei nõustu sellise
Delfi.ee-s nädala alguses (või oli see praeguse ajaga juba nädal tagasi? ) ringi kolades lugesin Naisteka foorumist mingi noore näitsiku kurtvat artiklit meeste alimentide maksmise osas. Nüüd, kui seda postitust nimetatud lehelt otsisin, et seda kommenteerida, leidsin Meeli artikli, kus too arutleb näitleja Johhny Deppi näitel, kas eksmehelt nutsu mangumine ikka on normaalne… Alustan oma seisukoha avaldamist esimesest artiklist ning
Kui su mälu on parem kui kassil (teadupärast on kassi mälu 20 korda pikem kui inimesel) ning loed tekste äärmiselt põhjalikult ja analüüsid teksti nagu Monk oma mõrvajuhtumeid, siis nüüd on aeg need omadused varnast võtta ning hakata mõtlema kaasa… Nimelt oli Delfi Äripäevas artikkel lasterikaste perede toetustest, mis tõusevad 200€ võrra. Peale läbi lugemist tekitas see minus veidi segadust,
Uus ongi saanud alguse, sest Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg on läbi ning tema asemele valiti Kersti Kaljulaid. No ma ei tea… mida temast arvata. Üldiselt ja tavaliselt ei seedi ma ühtegi poliitikut põhiliselt just lokkava korruptsiooni (ja moraalitu bürokraatia) tõttu. Sellega seoses tuli mulle meelde Balzaci mõte raamatust “Isa Goriot”: “…Korruptsioon on lokkava keskpärasuse relv; tema mõõgatera annab endast kõikjal