«Parim maitseaine söögi juurde on nälg»
“100 blogipäeva projekt” on teistel osalejatel juba läbitud, samas kui mina mökutan endiselt kahekümnendate blogipäevade peal . Aga mis teha. Sõnu välja kangutada ka mõtet ei ole. Kui ei ole mõtteid või õiget tunnet postituste tegemiseks, ei tasuks, mina leian, seda teha. Aga täna teen. Enamus lugejaid peaks juba olema tuttav minu isaks ja Armsakese emaks saamisega uue aasta esimesel
Oih kui palavad ilmad. Täna on õnneks veidikenegi tuult, vastasel juhul oleks tõeline lämbekas õue s. Kuid just selline peabki üks õige suvi olema. Mis suvi see oleks, kui ei oleks päikest ega soojakraade? Ent mind ja Armsakest ei ole see veel takistanud, isegi reisi Ei Kunagi- ehk Pärimusmaale, millega algas mu kaua oodatud kahenädalane puhkus, see kuidagi ei takistanud,
Jäin mõtetesse, kus ma oleksin ja mida teeksin praegu, kui ma mõned aastad tagasi oleks ette võetud pöidlaküüdi reisi lõpuni viinud ja läinud Eestist kaugemale. Tol ajal olin suundumas juba Leedu poole, kui otsustasin otsa ringi keerata ja pöörduda suunaga tagasi Kuressaare poole. See ongi huvitav! Kus ma praegu oleks või mida teeksin? Kas ma üldse elus oleksin? Kohati kurb,
Kui autot veab edasi kütusel põhinev mootor, siis inimese mootoriks on söök ja jook. See annab inimesel energiat ja jaksu kõndida, joosta, teha tööd jne. Jalad on mõeldud jooksmiseks või käimiseks, mis veavad inimest punktist A punkti B või punktist B punkti C või hoopiski punktist C punkti A (võimalusi on mitmit mitmit miljonit ). Käed on mõeldud üheks peamiseks