«On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde»
Üleeile (tegelikult aja järgi üleüleeile ), kui ilm oli nadi, tõesti nadi, sest sadas vihma ja nädal enne seda kestnud kevad oli nagu peoga pühitud, teavitas postiljon SMS-i teel mulle saabunud tähitud saadetisest. Kuna olin tööl ja vastata ei saanud, helistasin pausi ajal tagasi ning saime rõõmsalt kokkuleppele, et toob selle mulle töö juurde. Töölt viiest koju jõudes vaatasin andmed
Olen enda meelest jõudnud uuringuga päris kaugele: 24h proovid on kokku kogutud, toidupäevik täidetud. Päevik, mis asus online-keskkonnas, jäi mulle väheseks ja seetõttu tegin eraldi toidupäeviku lisa Wordi, kuhu kandsin sisse kõik, nagu juhend ja nõue ette nägi, sealhulgas need, mis internetiversioonis lahtritesse kribatud sai, tarbitud söögid ja joogid. Nii et isiklikult minu arvates üsnagi põhjalik täitmine. Täna, umbes kl.
Veebruari lõpus potsatas mu e-postile isiklikult mulle, nimeliselt, Tervise Arengu Instituudist kutse osalemaks nende poolt korraldatavas soolatarbimise uuringus. Esmalt lugedes olin alguses sõna otseses mõttes jahmunud, sest kolmekümne kuue ja poole elatud aasta jooksul pole ühtegi sellist kutset saanud (välistada muidugi ei saa, võib-olla ma lihtsalt mäleta ). Lisaks on uuring vajalike toimingute tegemise tõttu üsnagi mahukas. Printisin enda jaoks